3. mail toimus Koeru teeninduskeskuses eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi tutvustav avalik arutelu. Kuigi enamuse kuulajaskonnast moodustasid tuuleparkide arendajad, oli ka kohalikke elanikke, kellel tekkisid küsimused eriplaneeringu ala valiku kohta ning ka mõjust looduslikule keskkonnale.
Selgus, et kogu praegune kaardile märgitud territoorium tuuleparkide asukohaks ei saa, sest on palju kitsendusi, millega tuleb arvestada. Näiteks kaugus elumajadest, kalmistustest kui ka maanteedest. Kuivõrd tegemist on pika protsessiga, siis esialgsed tuuleparkide võimalikud kohad võivad selguda aasta lõpuks, kuid esimene etapp ehk asukoha eelvalik viiakse täielikult lõpule 2024 aasta teisel poolel. „Siis peaks olema paigas piirkonnad ja tingimused, kus saaksid tuulepargid tulla,“ selgitas AB Artes Terrae OÜ planeerigute projektijuht Heiki Kalberg.
Looduslikust mõjust andis ülevaate Lemme OÜ keskkonnakonsultant Piret Toonpere, kes sõnas, et hetkel vaadatakse peamiselt keskkonnamõju registrites olevate andmete põhjal, kuid kui on olemas päris täpsed asukohad, siis vaadatakse eraldi üle ka nende looduslik keskkond. Toonpere rõhutas, et alati võib talle või siis vallale teada anda, kui planeeringu piirkonda jääb ohustatud taime-, looma- või linnuriik, keda registrites märgitud ei ole. „Ornitoloogid on ka praegu metsas, et saada täpsemat ülevaadet,“ sõnas ta.
Kohtumisel oli võimalik ka Enefit Greeni eestvedamisel jälgida virtuaalreaalsus prillidega, kuidas näeksid tuulepargid välja erinevatest keskustest vaadatuna. Hetkel oli sellisena kujutatud just lõunapoolset planeeringu ala, kuid inimeste soovil on võimalik visuaalselt kujutada ka teiste piirkondade võimalikke tuuleparke. „Näiteks kui inimene soovib näha, kuidas tema kodust näeksid tuulepargid välja, siis ka see on võimalik virtuaalreaalsus prillidega korraldada,“ sõnas Enefit Greeni esindaja.
Vaata kohtumisel esitatud slaide siit:
Hetkel kestab ka eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmivaliku avalik väljapanek. Väljapanek toimub 21.04-21.05.2023.a. Järva valla Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru, Koigi teeninduskeskustes ning Ambla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja veebilehel https://jarvavald.ee/eriplaneeringud
Järgmised arutelud toimuvad: 14. juunil 2023 kell 17.00 Ambla Kultuurimajas (Pikk 15, Ambla alevik, Järva vald) ja 15. juunil 2023 kell 17.00 Koigi mõisas (Mõisavahe tee 10, Koigi küla, Järva vald).
Veel enne kohtumist jõudis eetrisse järgmine Järva valla taskuhäälingu osa, mis seekord keskendus samuti eriplaneeringu selgitamisele. Külaliseks oli AB Artes Terrae OÜ planeerigute projektijuht Heiki Kalberg.
„Planeerimine on justkui rätsepatöö- pidevalt lõikad ja lõikad, et kui unistustes oli ballikleit, siis tõenäoliselt lõpuks jääb diskokleit,“ tõi Kalberg kujutleva võrdluse.
Kuivõrd võib tunduda, et kogu see protsess on küllaltki keeruline nii sisult kui ka keelelt siis kinnitas Kalberg, et õiguslikult peab terminitega olema täpne, kuid inimesi ennast siiski huvitab, kuhu tuulikud tulevad.
„Tuuleparkide loomine on pikk protsess. Hetkel oleme hindamas keskkonnamõjusid,“ selgitas ta ja lisas, et protsessis on kaks poolt- esimene pool on asukoha eelvalik, kus tuleb leida need maa-alad, kuhu saaksid tuulepargid tulla, Järva vallas kaks ala, kust seest otsitakse võimalikke asukohti. 2024.aasta lõpu paiku peaks lõppema etapp sellega, et on paigas piirkonnad ja tingimused, kuhu saaksid tuulepargid tulla. Siis jätkub edasi avalik planeerimisprotsess või projekteerimistingimuste alusel otsustamine, kuhu kinnistule ja millal tuulikud tuleksid.
Eesti lühiajaline eesmärk on toota aastaks 2030 kogu energia taastuvallikatest. „Mulle täna tundub, et see on veel teostatav, kuigi eriplaneeringud on erinevates etappides,“ sõnas Kalberg ja lisas, et energia julgeoleku seisukohast on oluline hajutada energiatootmine.
Kust tekkisid kaardile võimalikud asukohad?
Esialgsed asukoha soovid edastasid eelmise aasta suvel energiafirmad eriplaneeringu algatamiseks.
Välistatavad kitsendused on välja selgitamisel. Seda kaarti näeb novembris-detsembris. „Ornitoloogid on metsas. Loevad tibusid,“ sõnas Kalberg ja lisas, et tegelikkuses on veel ports piiranguid, millega tuleb arvestada. „See peab olema kilomeeter majapidamistest, kaitsealad on välistavad. Maanteedel on omad kaitsetsoonid. Kalmistutest peab olema eemal 500 meetrit. Kõrgepingeliini maksimum kaugus 15 km,“ loetles ta.
Millised on teiste tuuleparkide praktikad?
„Ma olen mere- ja maismaatuuleparkides käinud. Olen näinud seda arengut,“ sõnas Kalberg ja lisas, et tegelikult on võimsused läinud alati suuremaks. „Tehnoloogia areneb. 10 aastaga on viis korda tuulikute võimusus kasvanud“
Seejärel tuli taskuhäälingus jutuks tuulikute üldine mõjutegur. „Kui sa oled päris tuuliku all, siis võid kuulda, kuidas laba läheb mööda ja teeb viuh, samuti kuuled väikest mootori mürinat. Kilomeetri kaugusel aga neid enam ei kuule,“ kirjeldas ta praeguseid tuuleparke ja tõi hea näitena Paldiski tuulepargi kus on kahte erinevat murelit tuulikuid. „Vanal on heli kuulda, uuel enam aga mitte. Tuulikute innovatsioon on päris kiire,“ selgitas ta. Tõenäoliselt läheb vähemalt kaks aastat arendajatel selle otsuseni, kus tuulikuid tellida saab.
Taskuhäälingus rääkis Kaldberg ka Soome näitest, kus peamised tuulikute vastased on olnud inimesed, kes tegelikult elavad nendest kohtadest kaugel. „Tuulepargid toovad valla eelarvesse olulist lisa. Näiteks Soome ühe omavalitsuse näitel võib öelda, et omavalituse rahastamise ümberkorralduse tõttu oli neil valida, kas nad pakuvad vähem teenuseid või lubavad territooriumil tuulepargid ning seeläbi saavad korda hooned ja jätkuvad inimestele vajalikud teenuste pakkumist,“ sõnas ta ja jätkas, et kindlasti tuleks minna ka praeguseid tuuleparke vaatama, et saada üldpilt.